Vana aasta ärasaatmine

Hommik oli paljulubav, päike paistis kusagil pilve taga ja lume vähesuse üle ei saanud ka kurta. Plaan oli minna koos teiste koertega linnast välja jalutama. Juba õhtul olin märganud, et sahk oli minu auto ja sõidutee vahele kenakese valli lükanud. Natukene kaevamist ja olimegi juba teel. Kuna bensiinipaagis valitses tühjus otsustasime sinna juurde tankida, kahjuks meie krediitkaarti ei aktsepteeritud kuna raamatupidaja oli unustanud eelmiste arvete eest tasuda. See meid ei heidutanud kuna Sakku, kuhu me suunduma pidime, ei ole teab mis pikk maa. Viimasel hetkel otsustasime minna hoopis Keila lähedale terviserajale. Jalutasime Tuula küla poole paralleelselt mööda Keila jõge. Indie, Greta, Aussie ja Poppy hullasid lumes ja nende perenaised peremehed nautisid kena talveilma. Ilm oli fantastiline ja lisaks peab tänama toredaid reisikaaslaseid, kes lõpuks isegi auto lumest välja lükkasid.

Pööripäev

Mõelda vaid, juba teised jõulud koos kährikuga, nagu me hellitavalt teda kutsuda tavatseme. Oleks võinud ju blogitamisega kohe alguses peale hakata kui ta majja tuli aga kuidagi jäi see tegemata. Samas on aasta lõpp on hea aeg igasuguse tegevuse alustamiseks, kuna siis on tavaliselt kiired ajad juba möödas.

Sel aastal tulid jõulud kuidagi ootamatult. Ega ma jõule ei ootagi vaid pööripäeva ja seda et ometigi läheks ükskord jälle valgemaks. Tööl oli üks pidev kiire kiire ja siis ühel päeval said tegemised otsa ning avastasin, et homme ongi see päev. Vahepeal oli keegi märkamatult isegi kuuse tuppa toonud, mida Indie tavatseb vahel igavusest närimas käia. Üldiselt on ta juba täitsa tubli ja mõistusega loom ning närib ainult seda mida ette nähtud:) Pühad on meil möödunud jalutamise tähe all. Koos teiste austaalia karjakoertega on käidud nii Viru rabas kui ka Sakus põllul.

Hetkel ootame juba uut aastat ja seda, et lisaks argisele jalutamisele saaks trennis ka jälle käima hakata.