Toimumiskoht: Pärnu Kohtunik: Svetlana Zolotnikova
Ligipääsetavus – 10 p Grupis lamamine – 0 p Liikumine kõrval rihma otsas – 8 p Liikumine kõrval ilma rihmata – 9 p Lamama minek liikumise pealt – 8 p Juurdetulemine – 9,5 p Seisma jäämine liikumise pealt – 9 p Tõkke ületamine – 10 p Üldmulje - 9,5 p Kokku 154 p, II järk ja I koht
Indie oli täna väga energiline ja tegus, kahjuks läks grupis lamamine jälle vett vedama. Rohkem kui 30 sekundit ta lamada ei suutnud, kuigi seda sai eelnevalt erinevates kohtades spetsiaalselt harjutatud. Punkte anti natuke rohkem kui eelmine kord aga see tuleneb pigem leebest kohtunikust kui meie kvalitatiivsest hüppest. Enda meelest tegi Indie Murastes viimasel võistlusel isegi paremini ja entusiastlikumalt. Kui lamamise selgeks saame ja teisi elemente ka veel lihvime, siis terendab Ava klass juba silme ees.
Ligipääsetavus – 10 p Grupis lamamine – 0 p Liikumine kõrval rihma otsas – 8,5 p Liikumine kõrval ilma rihmata – 8,5 p Lamama minek liikumise pealt – 8 p Juurdetulemine – 10 p Seisma jäämine liikumise pealt – 7,5 p Tõkke ületamine – 8 p Üldmulje - 8,5 p Kokku 146,5 p, II järk ja V koht
Esimese ametlikku võistluse hommik ei olnud just paljutõotav, lubas vihma ja meie auto läks natuke rikki nii et linnast välja ma sellega igaks juhuks sõita ei söendanud. Võtsime ühe teise auto mis oli umbes sama hea kui eelmine ja sõit võis alata. Kohale jõudes oli vihm järele jäänud ning meil oli umbes tunnike aega võistluspaiga ja oludega kohanemiseks. Kuigi võistlusele tuleb minna võitma olin endale selgeks teinud, et me läheme sinna eelkõige kogemusi saama ja eesmärgiks on kõik elemendid kasvõi enam vähem ära teha. Enne platsile minekut harjutasime ja mängisime tuliselt segamini. Lootsin selle läbi välistada seda, et Indie järgneva 5 minuti jooksul, mis platsil olemine aega võtab ära ei vajuks. Indie pole loomult sellise kontaktiga koer kes niisama andunult otsa vaataks ja käsklusi ootab, kohe kui ma tema jaoks enam huvitav pole leiab ta mingi muu asendustegevuse nagu näiteks muru nuuskimise vms. Seega koosnes kogu meie võistluse selgroog eelnevas soojendamises ning tempo maksimaalses üleval hoidmises.
Lurude koerte omanikud ei pea vähemalt ligipääsetavuse pärast muretsema. Grupis lamamine läks alguses normaalselt aga siis hakkas Indie maast koonuga mingit lõhna vedama, natukese aja pärast tõusis püsti, seisis mõne aja oma kohal ja seejärel hakkas vaikselt nuuskides platsi serva poole minema nagu midagi poleks juhtunud. Läksin vaikselt tema juurde ja ootasime kuni teised lõpetavad. Teised elemendid läksid kõik üle keskmise hästi, parim kontakt mis mul temaga eales on olnud ja seda esimest korda ilma maiust kasutamata. Kuigi me mõlemad ületasime ennast selle võistlusega päris kõvasti on ikkagi paganama kahju selle püsilamamise metsa minemise pärast.
Eelloost nii palju, et 20. augustil osalesime Keilas Ipsoni mitteametlikul SK võistlusel ning saime tulemuseks algklassis 175 punkti, III koht ja I järk.
Sellest julgustatuna panime ennast kohe Murastes toimuvale ametlikule võistlusele kirja. Täna õhtul oli võimalus tulevases võistluspaigas käppa harjutada. Püsilamamises tõusis Indie poole aja pealt istuli ning hakkas rahumeeli kaela sügama. Sügas ja sügas nagu midagi poleks juhtunud.
Kõrvalkõnni alguses oli Indiel pea laiali otsas ning kontakt olematu, nutsu ja hiljem maiuse abiga õnnestusid siiski sooritused rahuldavalt lõpule viia. Liikumise pealt seisma jäämist oleme vähe harjutanud ja just see koha peale tardumise moment on tema jaoks raske, koha peal seismise ja algasendi võtmise teeb kenasti lõpuni. Liikumise pealt lamama jäämisega ning juurde tulemisega võis rahule jääda. Võrreldes kevadega oli platsil siiski teine koer, keegi kes ei kartnud enam piirivalvekoerte haukumist, tõket hüpates läks ta nii hasarti, et ei tundnud seda riivates valu ja peale kollase palli oli kõik ümbritsev tema jaoks olematu.
Indiet paistab olevat raske käima tõmmata aga kui ta juba teeb siis loksuvad asjad rööpasse. Kui tead pikemalt soojendada ja väsitada on eeldused paremaks kooostööks olemas.
Vahepeal on blogis väga vaikne olnud, kuna oli suvi ja sai internetiavarusest eemal viibitud. Lisaks Indie kaaluprobleemid mis tõmbasid suvisele võistlemisele kriipsu peale. Suve algul kaalus Indie enne Soome näitusele minekut 26,7 kg ja seda oli tema kohta väga palju. Agility võis kohe ära unustada. Hoolimata sellest läsk Soomes karjakoerte erinäitusel üle ootuste hästi, sest austraallastele pidavat kuulu järgi mõmmik tüüpi koerad peale minema. Selles viimases ei oleks siiski nii kindel. Paksu koera ma jooksutada ka ei tahtnud ja nii sai panustatud ujumisele. Sellega me suvel söögi alla ja peale põhimõtteliselt tegelesime. Nüüdseks on kaal jälle normaalne ehk ca 23 kg ja lähiajal kirjutan suve tegemistest pikemalt.
Kuna kõik muudkui räägivad oma vägevatest seenesaakidest sai võetud teekond linnast välja metsa. Enne seda käisime Nõmmel ja vaatasime piirivalve ja politseikoerte demoesinemist. Varrukamees ja teenistuskoerad jätsid unustamatu mulje kuigi olen seda varemgi näinud aga mitte kunagi nii lähedalt ja vahetult kui seekord. Leelet arvas, et võiks minna Varbola kanti kuna rmk kodulehe järgi võib seal leida riisikaid. Parkisime auto linnuse kõrvale parklasse ning sealt edasi suundusime metsa poole. Koertel oli ülilahe, sest seened (või siis nende puudumine) neid ei huvita, trallitasid niisama ringi ja sõid põdrasitta. Seeni leidsime ülivähe ning needki peamiselt kuuseriisikad ja mingid puravikud mida me ei suutnud identifitseerida. Mets oli jube padrik ja teised heitsid mulle ette, et mis võsasse ma nad tõin-:).
Toimumiskoht: Pärnu
