Mänguseminar

Täna osalesime Juha Korri mänguteemalisel seminaril. Alguses oli teooria osa ja hiljem praktiline juhendamine koos koeraga. Nii maiuse kui ka mänguga premeerimine põhineb koera saagiinstinktil. Kuna Indie ei ole väga temperamentne ja maius rahustab koera veelgi, siis olen ise viimasel ajal võimaluse piires premeerinud mänguga. Kõige lihtsam on nutsuga mängimist võrrelda justkui saaklooma püüdmisega. Lihtsustamiseks võib selle jagada kolme faasi.

1. Koer ajab nutsu taga, oluline on see, et nuts liigub alati koerast eemale.

2. Koer saab nutsu kätte ja võtab surmavalt haardesse. Indiele lisab hasarti kui teda samal ajal koonu pealt natuke sügada või külje pealt nügida. Kui haare ei ole tugev siis võib nutsu kergelt sikutada mis peaks koera jaoks matkima saaklooma põgenemiskatset. Haare peaks olema tugev ja kindel ning eriti oluline on nutsust just siis lahti lasta, kui koer seda kõige energilisemalt sikutab. Kõige selle juures ei tohi unustada, et koer peab olema aktiivsem pool kui sa ise.

3. Nutsu „surm“, mäng on läbi. Indie hoidis peale seda nutsu veel kaua haardes ja sellest jäeldus, et tal on tugev saagiinstinkt.

Koolitaja arvates tuli mul Indiega mängimine väga loomutruult välja, ainult lõpetamise ajastamine vajab veel lihvimist.

Jääl

Nädalavahetusel käisime maal lumeoludega tutvumas. Auto jätsime heaga maanteele ootama, sest masina eelmise korra lumest väljakaevamise operatsioon oli veel liigagi hästi meeles. Metsa vahel oli täielik vaikus ja ei mitte ühtegi hingelist. Lund kattis kõva koorik ning kohati oli sellel võimalik ettevaatlikult liikudes vabalt jalutada. Samas kui sisse kukkusid, siis oli Indie kõhuni ja mina põlvini sees. Meie suvemaja puhastatud katus auras päiksese käes ja minu üllatuseks oli ka naabrite elamised kogu selle talve lume raskuse all ikka veel püsti, kas tõesti oli kogu minu eelmise korra töö ja vaev asjata:) Mere peal olid olud hoopis soodsamad, kuna sealt oli tuisk lume viinud kusagile määramatusse kaugusesse. Nautisime päikest ning Indie kepsutas niisama ringi, otsis rannalt pulgakesi ja tiris kõrsi maast välja. Korra läks eemale ühte punases kostüümis suusatajat vaatama. Hetkel on raske on ette kujutada millal kõik see toredus ära viitsib sulada.

Pulk

Vahepeal on olnud töö pärast palju tegemist aga olen püüdnud siiski teha nii, et Indie päevad oleks sisustatud. Mõnikord oleme pikemalt jalutamas või jooksmas käinud hilistel õhtutundidel. Indie ise tegeleb peaasjalikult karvaajamisega ja hetkel on mustad riided meie majapidamises täielikult out.
Agilitys on kombeks teha iga kuu vahelduse mõttes väike proovivõistlus. Seekord olime poole platsi peal edasijõudnutega koos. Indie oli sel päeval natuke hajevil, kippus platsi nuuskima ja mõistlik tundus joosta rada läbi algul lõikude kaupa. Käima tõmbas ta alles oma vaieldamatute lemmikute tunneli ja koti läbimine. Püüdsin ise seekord ka aktiivsem olla ja sellest oli kõvasti abi. Meie jaoks oli rada raske aga kokkuvõttes ei teinud me seda teistest eriti halvemini.
Viimases trennis pidi topside alt lõhnastatud pulga üles leidma ja selle siis suus peremehe kätte andma. Indie ei tahtnud seda loovutada vaid arvas heaks selle parem üksi eemal puruks närida. Saime koduseks ülesandeks koos klikkeriga harjutada pulga suus hoidmist. Nüüd ta juba hoiab umbes 2 sekundit ning kohe peale klikki kukub see tal suust:)

Jooksmas

Talv ei taha kuidagi taanduda, mis sest et täna on juba see päev kui mõned ärksama loomuga kodanikud ruttasid autole suverehve alla panema. Me ei jõudnud ka kevadet ära oodata ja otsustasime jooksmas käima hakata. Libe ju on aga jalanõud on hästi kareda mustriga. Indie ei arvanud algul sellest midagi, pigem pakkus see uus tegevus tall palju rõõmu, oli vaja jalus koperdada jne. Lõpuks ta lihtsalt jookis mulle järele ja käis hooti kiirelt metsa all nuuskimas. Isegi vastu jalutavad inimesed jätsid ta täiesti külmaks. Tubli koer ühesõnaga. Algatuseks jooksime 3,5km.