Agiliti treeningvõistlus 24.02.11

Vabariigi aastapäev kujunes teguderohkeks. Peale paugutamist tegime ühise jalutauskäigu ning siis sõitsime kiiresti linna tagasi agiliti treeningvõistlusele. Indie ülekaalu tõttu on pole me mõnda aega enam trennides käinud ja kohapeal selgus koguni, et meid on isegi treeningvõistluse nimekirjast eemaldatud, koju tagasi meid siiski ei saadetud. Jooksime kaks rada nagu päris võistlustelgi. Nii agiliti kui ka hüpperajal näitas Indie kiirust mida polnud ammu nähtud. Viimasel ajal on ta üldse väga aktiivseks muutunud ning on juba hommikust saadik hasarti täis. Kui kaalu jälle normaalseks saame, siis hakkame trennis edasi käima. Päris tegevuseta me siiski kodus vahepeal ka ei istu, agiliti on hetkel asendunud jooksmas käimisega, täna õhtulgi tegime pargis külma ilma trotsides ühe 8 km ringi.

4 viimast padrunit

Kuna austraalia karjakoerte iseloomutestis on paugukatse sees, siis oli juba mõnda aega tahtmine Indiet selles situatsioonis eelnevalt testida. Väike kartus oli hinges, kuna olin kuulnud kuidas osad koerad on peale seda veel rohkem laske ja pauke kartma hakanud. Vabariigi aastapäeval oli varajane äratus ja sõit linnast välja Rahula kanti, kus Helena ja Karin meid juba ees ootasid. Padrunitega läks natuke täbarasti, sest Karini poolt juurde ostetud laskemoon ei sobinud revolvrisse. Pauguga harjutamine on teoreetiliselt lihtne, esimene pauk tehakse kaugemal ja siis tullakse järk järgult lähemale. Esimene lask jäi kauguse ja lageda peal hajuva heli tõttu üpris nõrgaks. Indie muutus mängides hetkeks ettevaatlikumaks aga mingit hirmu ei paistnud olevat. Ka teine lask ei tekitanud temas mingit hirmu. Kolmas kord oli minu, läksin teistest koos Indiega eemale ning tulistasin kohe peale palli viskamist. Ka seekord ei tekkinud Indies mitte mingit hirmu.
Järgmine kord varume rohkem laskemoona ja läheme metsa äärde kus heli nii väga ei haju ja paugud tulevad kõvemad.

Tallinna RV näitus 12.02.11

Kohtunik Karl Erik Johannson (Rootsi)

Käisin Indiega nädalavahetusel Saku Suurhallis näitusel. Karvakate on hetkel nirus seisus ja kaalu on ka natuke üleliia. Avaklassis saime hindeks hea ja mälestuseks jäi sinine lindike. Minu näitusekogemus ei ole just suur aga mingi inimlik mõõde jäi puudu, sest erinevalt eelmistest meid näitustel hinnanud kohtunikest ei rääkinud see tegelane suusõnaliselt koera kohta mulle mitte ühtegi sõna. Kohtunik ise peab boksereid.

Kirjeldus: good type, but she is little fat, femine head, good ears, good expression and mouth, long neck, very soft back, enough chest, enough little bit she is fair in bone, moves ok, not in the best coat.

Pildistas:Livia

SK võistlus 05.02.11

Toimumiskoht: Tallinn
Kohtunik: Kaidi Juurik

Kuna lume tõttu pole kusagil enam eriti harjutada, siis mul oli kohe kahtlus, et sellest võistlusest head nahka ei saa tulla. Samas käisime teistega koos paaril pühapäeva hommikul hallis harjutamas ja need korrad olid paljulubavad. Indie oli enda kohta hästi energiline ja tegi kõike suure innuga. Kui varem premeerisin maiusega, siis nüüd ainult palliga ja see on sära tema silmadesse tagasi toonud.
Võistlus läks totaalselt aia taha. Juba halli sisenedes pakkus talle üks kuldne suurt huvi, püsilamamises suutis ta vaid loetud sekundid rahulikult olla, hetke pärast oli vaja seda kõrval lamavat kuldset nuuskima minna. Kõrvalkäigul rihmaga oli meie vaheline kontakt olematu, sest karjakoera asemel oli mul äkitselt jälge ajav hagijas, polnud mingit mõtet enam edasi võistelda ja me lahkusime platsilt.

Järgmisel päeval oli meil hallis Katrinaga trenn. Katrinal on ka endal ka karjakoer kodus ja hobi korras oli ta nõus meid üle pika aja jälle juhendama. Tema trennid on väga huvitavad, kuna ta oskab koertele kuidagi hoopis teise nurga alat lähendeda kui seda tavaliselt tehakse. See ei ole tavaline SK vaid pigem tund kus sa õpid oma koera käitumist paremini tundma ja seeläbi leiavad nii mõnedki probleemid lahenduse. Algatuseks tegime tempokalt läbisegi igasugu elemente miksituna kõrvalkõnniga. Esmalt käis jälle hirmus nuuskimine ja kõrvalkäigul tuli Indiet taga lohistada aga mõne aja möödudes kaotas ta kunstmuru vastu igasuguse huvi ning tegi kenasti mida vaja. Katrina soovitas mul Indiet palliga edasi premeerida ja teha seda alati just sellel momendil kui koer preemiat ise kõige rohkem ootab. Selleks, et ta palli paremini ja kiiremini ära tooks soovitas kasutada premeerimiseks teist samasugust palli.