Viimasel ajal oleme keskendunud agilityle ja sõnakuulelikkuse olime sootuks tahaplaanile jätnud. Sügisel sai viimati süstemaatilisemalt harjutatud aga isegi sellest vähesest on nii agilitys kui ka tavaelus kasu olnud. Pealegi mulle imponeerib Indie suur püüdlikkus kõrvale tulla, mis sest, et ta istub lohakalt, aga tahe on suur. Niisiis panime ennast trenni kirja ja jäime ootama. Huvilisi oli aga vähevõitu ning meile pakuti võimalust liituda edasijõudnute grupiga. Alguses oli küll väike kahtlus, et kuidas me teiste oskajate koertega kokku sobime, kes teavad juba mis on target, ruut jne, aga parem olla loll tarkade keskel kui tark lollide keskel:)
Esimene tund ei olnudki õnneks väga mark, midagi me siiski oskasime. Indie tundis ennast isegi liiga hästi, kuna tal olid siin tuttavad mängukaaslased. Oi kuidas oleks tahtnud Poppy või Gretsiga paar kiiremat ringi teha. Maiust olime siiani andnud valest käest ja lisaks saime asjalikke näpunäiteid kuidas peremehest kõrval käies mitte ette minna ning kontakti kaotada. Lisaks veel lohakas kõrval istumine, millega ma ise mitte midagi teha ei osanud. Ilusasti tuleb kõrvale küll ja istub õigesse kohta aga tagajalad on lohakalt. Nädal aega neid nippe järgides oleks juba järgmine tund täiesti reaalne paremat kõrvalkõndi näidata. Koduseks lisaülesandeks saime panna tuppa maha ruudukujuliselt 4 dzinni purki või õlletopsi, millesse Indie lamama panna ja teda siis kiita ning premeerida. Kuna topside ja purkidega on meil pahasti, siis tuleb midagi muud kasutusele võtta.
No comments:
Post a Comment