Vahepeal on eetris vaikus valitsenud. Juhtunud on nii mõndagi aga pole tahtmist olnud sellest kirjutada. Osalesin Indiega SK võistlusel ja tulemuseks oli järjekordne katkestamine. Iga võistlusega on asi läinud aina halvemuse poole ja seetõttu võtsimegi aja maha. Vahepeal oleme tegelenud peaasjalikult jooksmisega ja korra nädalas käinud Katrina juures karjakoerte kuulekuse trennis. Vahel tundub, et Katrina ongi meie viimane õlekõrs, kes meid sellest mõõnast üle suudab aidata. Kuigi Indie oskab põhimõtteliselt kõiki algklassi elemente une pealt aga miskipärast teeb ta neid ainult siis, kui ise tahab. Minu suur viga on kohanduda liialt tema järgi, hoopis tema peaks minult tähelepanu norima et preemiaks mängida saama. Nüüd olemegi teinud mitu nädalat pelgalt tähelepanu harjutusi ja kõik muud asjad täiesti kõrvale jätnud. Pole tähtis kas ta istub mulle viltu kõrvale, pea asi, et ta ise tuleks seda mulle pakkuma. Mina seevastu püüan teda ignoreerida ja kiitust ning mängida saab üksnes siis, kui ta ise mulle ilusasti kõrvale tuleb.
Eilses trennis oli Indie puhul märgata juba kerget progressi. Hea kui tunneli lõpus päikest paistab, trenni lõpuks pidasime karjakoer Fasti 1 sünnipäeva koos tordi söömise ning ühise jalutamisega rabas.
No comments:
Post a Comment