10. mail võtsime Indiega osa Ipsoni kutsikate ja noorkoerte kuulekuskoolituse mittematlikust võistlusest edasijõudnute klaasis. Algul tundus natuke imelik sinna minna, sest Indie pole enam teab mis noor aga esimeseks võistluskogemuseks oli see väga hea harjutamine. Tegelikult oli sea teisigi vanemaid koeri. Kohtunik oli hästi tore ning Indie ei lasknud temast ennast absoluutselt segada. Iga elemendi lõpus rääkis mida valesti tegime või mida tulevikus teisiti võiksime teha. Mina kuulasin ja Indie istus maas ning vaatas kuidas esimesed kevadised kärpsed lendasid. Pikapeale ootamisest ja sooritustest tähelepanu hajus ning viimaseid elemente tehes oli mul temaga juba väga raske mingit kontakti saada. Tegime kõik asjad enam vähem ära. Ühtegi elementi ei teinud otseselt paremini ega halvemini kui seda trennis on tehtud. Kõrvalkõnd oli alguses täitsa hea aga lõpuks vajus meil kontakt ära. Üllataval kombel oli probleeme istumisega nii, et pidin andma topelt käsu. Üldmulje eest saime väga hea ning kohtuniku arvates oli Indie esimene sõbralik austraalia karjakoer keda ta elus kohanud. See on sedalaadi huumor mida pelgalt ACD omanikud mõistavad -:).
Kokkuvõttes hinnati meid 70 punktiga ja sellega jäime auväärsele kolmandale ehk viimasele kohale.
No comments:
Post a Comment