Kellel oli emadepäev, kellel Teise maailmasõja lõppemise tähistamise päev. Meie sõitsime Murastesse kus toimus mitteametlik võistlus. Kohe kui ma platsile olin läinud sain aru, et täna midagi head loota pole kuna Indie oli omas maailmas. Kõrvalkõnni ajal võttis platsilt mingi lõhna üles ja peale seda ei olnud ta enam mittemillestki muust huvitatud. Maiusest mitte hoolimine oli üllatava kuna kõht oli tal väga tühi. Ja vaid hetk tagasi oli ta mulle platsi ääres harjutades demostreerinud normaalset kõrvalkõndi. Võistelda ei olnud enam mõtet aga Indie pärast tegime siiski kõik elemendid ära.
Päev on olnud aega mõelda meie eilse võistluse metsa minemise põhjuste peale. Kindlasti on palju asju mis esmapilgul meelde tulevad nagu näiteks jooksuka pärast trennist puudumine ja võõras plats.
Nii imelik kui see ka ei ole siis peale võistlust sinna platsile minnes oli meil kontakt normaalne ja Indie oli tahtmist täis, maiused kulusid kiiresti ja nuuskimisest polnud enam haisugi. Oleks seal tõesti midagi huvitavat olnud oleks teised koerad ka selle koha vastu huvi tundnud. Oli see siis tõesti mingi hetkelisest ebakindlusest tulenev asendustegevus mille najal ta ennast natuke kindlamat tundis... puhtalt austraallase isepäisuse ja kangusega mitte toimetulemise arvele seda ka kirjutada ei tahaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment